ossanunnukene

Õhtust..
SAY HELLO TO MY LITTLE FRIEND
Me kohtusime-muidugi-ma-ei-mäleta-millal. Aga igahtahes on sellest ehk juba mingi 2 aastat. Ta köitis kohe alguses mu tähelepanu, ta tundus sama hull nagu mina, rääkis palju ja möllu, sain temaga põhimõtteliselt kohe sõbraks.
Temaga koos olles ma ei kartnud, ta nagu oli mulle tugi, ta teadis alati leida õigeid sõnu ja teha alati kõike õigesti..Ta on mind aidanud üle paljude mägede, mis tundusid võimatu ületada. Ta oli on ja jääb mu parimaks sõbraks. Ma ei karda talle mitte midagi rääkida.
Ükskord ta solvus..väga palju, ta ei suhtlenud/rääkinud minuga kuid..ma olin pettunud, pidevalt halvas tujus ja üritasin kõik ära klaarida,aga sellega läks aega, aga vähemalt on kõik taas korras, kõik sai korda aastavahetusel 2008/2009.
Paljud on olnud meie sõpruse vastu, arvanud, et meil on mingi suhe või miskit. See on muidugi naeruväärne arvamus. Kõik on ju teadnud,et me olime kohe alguses sõbrad, aga mõeldakse üle.. Jah, on olnud probleeme sellega, et ma ei või temaga suhelda, mismõttes nagu.
Temaga on mul alati hea olla, tema naljad on küll mõnikord kohatud ja arusaamatud, aga selline tema just ongi :) Vahepeal viskab tema tänitamine üle küll, aga nii peabki tegema ju, mõnikord on mul temast nii siiber, et pane kasvõi tüüp põlema:D
Kahju on ainult see, et me pole midagi suursugust ette võtnud..aga loodan,et küll jõuab :) :)
Tänaseks on ta minu jaoks andnud enam kui keegi teine. Temata ma polekls see sama inimene, kes ma olen hetkel. No, muidugi ma ei ole tema nõu peaaegu kunagi kuulda võtnud, aga ma arvestan mida tema mulle räägib, nii on kergem.
Üks kuradima hea muska oled mul ikka Karl :)
Havai