hit the floor

Olen lihtsalt kodus passinud ja mitte midagi teinud. Ilm ei olnud täna just kõige soojem ja meel ei ole ka eriti ergas. Tegelikult on kõigest üsna suur tüdimus peal. Ma ei viitsi lihtsalt jamada ei millegiga ja ei kellegiga. Lihtsalt olla on hea, kuigi lihtsus on ülim keerukus. Aga mind see ei kõiguta. Mulle meeldib. Nii hea on ju lihtsalt minna välja ja mitte mõelda selle peale mis edasi saab. Saab mis saab. Nende plaanide tegemine rikub kõik hea ära. Tuleb mis tuleb. Elame üks hetk korraga, vähemalt suvel, sest suvi on ju mõnus.
Homme liigun ilmselt jälle randa, sest Kaljo tahab oma asju ka tagasi saada. Ja rannas saab võrku ja kossu, see on hea. Aeg läheb mängides palju kiiremini kui lihtsalt liival lamades ja kohe kindlasti lõbusamalt.
Praegu arutan Kaljoga maailma asju ja räägime niisama hetke seisust asjadega ning kuulan muusikat. See mul päev läbi juba karjunud siin, bass on hea vähemalt. Vahepeal on mul ainult tunne, et ma nagu võistleks Jassuga, et kes kõvemini ja paremat mussi laseb :D
20 minuti pärast hakkavad Simpsonid. Ma loodan, et sel ajal pole jalgpalli, sest muidu ma ei näe neid armsaid kollaseid mehikesi ju :( mehes sakivad, jalgpall on nõme ju :D
Kaljo viskab kildu ja mul on elunaljakas.