dying

Ausalt selline tunne on. Juba kolmandat päeva. See on jube lihtsalt. Mul kasvavad tarkuse hambad ja siis üks otsustas viltu kasvada, ikka nii, et põske välja, seespool üsna suur auk. Jõhker valu nooooh. Homme lähen välja tõmbama seda. Ma ei kujuta ette ka kui kaua see aega võtab. Argol näiteks tõmmati hammast 2 tundi välja. Räme. Ma ei tahaks üldse minna, aga see valu on lihtsalt tappev. Süüa ka ei saa, mitte midagi. Imen kõrrega jogurdit. Masendav on see ju. Üsna suur kurnatus on ka hetkel, pole mitu päeva korralikult söönud ja maganud + veel külmetus. See ei ole üldse lahe.
Kuulan Biitleid praegu. Meeleolu kohe tõuseb, aga ikkagi üli sitt on olla. Praegu olengi terve nädal kodus olnud ja end ravinud, nüüd olen enam-vähem terve, aga see hammas hakkas jaurama ju. Rääkida ega mitte midagi ei saa teha. Mõte on kooli minna ju.
Esmaspäevast siis rebaste nädal. Ooo, nii hea on kindlasti vaadata neid. Ise oleme selle ju läbi teinud. Aga tegelt keegi ei oota ka sellelt 12. klassilt midagi. Üsna jama saab see kogu värk olema ilmselt.

Aga havai, ma magama, ennem kui valuvaigisti valu kaob.